Kuivamine

Kuivab kiiresti, umbes kuus kuud.

Põlemine

Põleb hästi, toodab keskmiselt soojust ja vähe suitsu. Ei tekita palju tahma.

Tugevus

Kergem puu, mis sobib hästi küttepuuks ahjus ja pliita all. Looduses kiirelt kasvav.

Kuivamine

Kuivab samuti suhteliselt kiiresti, umbes 6 kuud.

Põlemine

Põleb hästi ja toodab ühtlast soojust. Ei aja tahma ja on parema energiaväärtusega kui hall lepp. Aeglaselt, kuid ühtlaselt põlev, jättes vähem suitsu ja tahma.

Tugevus

Sarnaneb halli lepa puidule, kuid on natuke tugevam. Seda kasvab meil palju ja kiirelt.

Kuivamine

Kuivab keskmise kiirusega, hea oleks lasta kuivada ca 8 kuud, aga mida kauem kuivab, seda parem kvaliteet.

Põlemine

Põleb kiiresti ja kuumalt, kuid võib tekitada rohkem  tahma kui mõned teised lehtpuud. Kask põleb ka märjalt aga kase koor sisaldab tõrva, mistõttu tahmab teie korsten.   Kuiv kasehalg aga toodab head ja tugevat soojust.

Tugevus

Kuulub pigem keskmise tugevuse ja tiheduse puude hulka, mistõttu on hea kütteväärtusega.

Kuivamine

Kuivamine võtab umbes 1-2 aastat.

Põlemine

Põleb aeglaselt ja ühtlaselt tugeva leegiga, pakkudes kõrget soojust ja vähem suitsu. Tamm on üks tugevamaid lehtpuuliike, mis Eestis pigem pole populaarne.

Tugevus

Väga tugev ja vastupidav puu. Ideaalne pikaajaliseks kasutamiseks, kuna annab tugeva ja püsiva sooja. Ei soovitata kasutada šamott ega kiviahjudes.

Kuivamine

Haab kuivab pigem aeglasemalt ja tahaks kahte suve kuivamist.

Põlemine

Põleb ühtlaselt ja tasakaalustatult, annab mõõdukat soojust ja suhteliselt vähe suitsu. Haab põleb puudest kõige puhtamalt.

Tugevus

Haab on suhteliselt pehme ja mitte väga tugev puu, kuid hea küttepuu, kuna põleb ühtlaselt ja annab stabiilset soojust. Kütteväärtuse poolest sarnane halli lepaga.  Soovitatav kasutada mixina teiste puuliikideda, kuna puhastab teie küttekollet.

Kuivamine

Saarepuu kuivab üsna aeglaselt, umbes 12-18 kuud.

Põlemine

Põleb aeglaselt ja ühtlaselt, andes suurt soojust. Saar on üks parimaid lehtpuid küttes, kuna toodab väga stabiilset soojust ja põleb hästi.

Tugevus

Saar on tugev ja tihe puu, mis annab hea soojustootlikkuse

Kuivamine

Kuivab umbes 12 kuud, kuna on suhteliselt vaigune puu.

Põlemine

Põleb kiiresti ja kuumalt, kuid võib tekitada rohkem tahma ja suitsu, eriti kui puu ei ole piisavalt kuivanud

Tugevus

Mänd on pehmem puu ja ei ole eriti tugev, kuid sobib hästi küttepuuks.

Kuivamine

Kuivab samuti umbes 12 kuud.

Põlemine

Põleb kiiresti ja toodab head soojust, kuid võib samuti tekitada rohkem suitsu ja tahma. Kuivamise aeg on oluline, et vältida liigset suitsu.

Tugevus

Kuusk on pehmem puu, mitte eriti tugev, kuid pakub head ja kiiret soojust põlemisel.

1. Vali õige koht ladustamiseks

Küttepuud tuleks ladustada kuivades ja hästi ventileeritud kohtades. Mitte ladustada puid otse maa pealevaid panna natuke kõrgemale, näiteks kuskile aluse peale. Kui ladustamine toimub katuse all, siis tagab see lisakaitse vihma ja lume eest, kuid vajalik on piisaval õhu liikumine, et vältida niiskuse kogunemist.

2. Ladustamise kõrgus

Puid tuleks ladustada vähemalt 10-20 cm kõrgusele maast, et vältida otsest kokkupuudet maapinnaga, mis võib suurendada niiskuse taset puude alumistes kihtides. Selleks saab kasutada palkide või puidust toestusi, et hoida küttepuud kuivana.

3. Ladustamise paigutus

Küttepuud tuleks ladustada nii, et õhk pääseks puude vahelt vabalt liikuma. Parim on laduda puud  mitte tihedalt, et jääksid halgude vahele õhuvahed. Õige õhu liikumine aitab kiirendada kuivamisprotsessi ja vältida hallituse või mädaniku tekkimist.

4. Ladustamise suund

Kui ladustatakse õues, siis tasub arvestada tuule ja päikese liikumisega. Päikseline ja tuuline koht aitab küttepuude kuivamist kiirendada, kuna õhk liigub puude vahel ja hoiab neid kuivana.

5. Puude paigutus ja järjestus

Kui ladustad puid, siis tasub paigutada need vastavalt puuliigile ja kuivamisastmele. Kuivemad puid saab panna virna alumisele ja märjemad puud ülespoole. Ülemised puud kuivavad kindlasti paremini, kui puuriida alumised puud. Samuti on hea mõte puid aeg-ajalt ümber vahetada, et tagada ühtlane kuivamine.

6. Katmine

Kui ladustamine toimub vabas õhus, on soovitatav puid katta vihma ja lume eest. Selleks võib kasutada näiteks mingit koormakatet. Oluline on, et puid ei kataks täielikult, sest õhk peab ikka ringlema, et kuivatamine oleks tõhus.

7. Küttepuude ladustamise ajastus

Küttepuud tuleks ladustada vähemalt 6 kuud enne talve. Kevadine ladustamine on ideaalne, kuna puu saab piisavalt aega kuivamiseks, et talveks valmis olla. Küll aga, mida varem küttepuud ladustada, seda parem kuivamine – ideaalne oleks, kui need on ladustatud vähemalt 12 kuud enne kasutamist.

1. Niiskuse mõõtmine:

Kui on võimalik siis kasuta niiskusemõõtjat, et kontrollida puu niiskustaset. Küttepuu niiskus ei tohiks ületada 20%. Kui niiskus on liiga kõrge, ei põle puu efektiivselt.

2. Tumedad ja pragunenud ääred:

Kuiv puu võib olla tumedama värvusega ja sellel võivad olla väiksed praod või lõhed. See näitab, et puu on piisavalt kuivanud.

3. Kõlav heli:

Kui sa lööd halge vastu üksteist, peaksid nad kõlisema. Kui heli on tugev ja kõlav, on puu kuiv ja sobilik kütmiseks.

4. Puidu tekstuur:

Kui puit tundub kõva ja terve, siis on see kuiv ja sobilik kütmiseks. Pehkinud või mädane puu ei anna head soojust ja tekitab rohkem suitsu.

5. Lihtne lõhkumine:

Kuiva küttepuud on lihtsam lõhkuda. Kui kirvega on puud lihtne pooleks lüüa, siis on see kuiv ja valmis kasutamiseks.

6. Kerge kaal:

Kui puu on kergem kui tavaliselt, tähendab see, et see on piisavalt kuiv, et talvel kütmiseks kasutada.

7. Põlemisvõime:

Kui puu põleb kiiresti ja kuumalt, on see kuivanud ning annab tugevat soojust. Kui tuli on nõrk ja puu ei sütti korralikult, on see liiga niiske.

8. Ei tekita liigset suitsu:

Kuiv puu põleb korralikult, ei tooda see liiga palju suitsu ega tahma.